Retsensioon

Retsenseerimiseks valisin töö pealkirjaga „Veeb 3.0 - mis see on?“, töö autoriteks on Peeter Karolin, Taavi Teska, Natalja Rõzova, Maria Merkulova ja Ave Reimann. Retsenseeritava töö valimisel oli kindlasti teguriks minu huvi veebi võimalike tulevikusuundade kohta.
Töö teema on väga ajakohane, kuna tegemist on veebi järgmise generatsiooniga, mille esimesi märke on võimalik juba praegu täheldada ning mille ajastu järjest enam võimust võtab. Töö on väga huvitav ning üles ehitatud selliselt, et seda on hea lugeda. Wikit lugedes võib täheldada, et kirjatöö ei ole tehtud eesmärgiga lihtsalt aine läbi saada, vaid meeskonna liikmed on teema vastu ka reaalset huvi tundnud.
Kirjatöös on väga põhjalikult käsitletud veeb 3.0 ja selle komponente. Komponentidest oli välja toodud semantilise veebi, personaliseerimise, intelligentsete otsingumootorite ning kasutaja käitumisest sõltuva reklaami kirjeldused. Töös on välja toodud kolme erineva veebi generatsiooni omadused, millega antakse lugejale ülevaade generatsioonide erinevustest. Eriti jäi silma tabeli esimene veerg, millega klassifitseeriti üsna konkreetselt erinevate generatsioonide ajastud. Minu jaoks ei ole kahtlust, et tulevik on veeb 3.0 päralt, seda kindlasti generatsiooni nimetuse aspektist (2.0 generatsioonile järgneb üldiselt 3.0 :)). Iseasi on, kas töös kirjeldatud versioon kujuneb reaalselt veebi tulevikuks. Ei ole kahtlust, et esimesed sammud selles suunas on astutud. Esimestest märkidest veeb 3.0 kasutusest on ka töös eraldi peatükina välja toodud, samuti on wiki lõpus on antud põhjalik ülevaade tuleviku visioonist. Tuleviku visiooni lugedes tekkisid mul mõned mõtted. Tuleviku visiooni loomisel on tihti kaks versiooni kujundatud. Mõtte illustreerimiseks käsitleme näiteks kümneid aastaid tagasi autost loodud visiooni, kuna selle tulevik peaks praegusel hetkel juba käes olema ning samuti ollakse sellega rohkem kursis. Tolle aja ulmefilmides kujutatud „auto“ ei sõitnud mööda maad ning ei sarnanenud absoluutselt autole, need lendasid ringi ning nägid välja pigem moodsad kosmoselaevad kui autod. Teiselt poolt aga levis visioon, milles fossiilsete kütuste varud on peagi otsas ning me läheme oma ajastus minevikku tagasi. Kirjeldatud veebi visioonile tekkis mul veel teinegi visioon „ulmelise“ kõrvale – võib juhtuda, et veebi kasutajad mõistavad, et veebist on kadunud kasutaja privaatsus ning seetõttu soovivad „pöörduda tagasi juurte juurde“. Autode puhul pole kumbki visioon tänaseks reaalselt realiseerunud, kuid veebi puhul võib teisiti minna. Üks on kindel – seda näitab tulevik.
Tegemist on väga huvitava tööga ning tööd lugedes on aru saada, et selle loojad on teema vastu huvi tundnud. Kokkuvõtteks võib öelda, et on valminud väga hea kirjatöö.

Eile, täna, homme

Analüüsi ajaveebis, milline võiks olla veeb ja sotsiaalne tarkvara 5-10 aasta pärast.
Loengumaterjalis oli kokku võetud Tim Berners-Lee poolt öeldu veebi tuleviku visiooni kohta valemiga „universaalne skaleeruv graafika + sotsiaalne tarkvara + semantika lisamine“. Lisaks toodi materjalides välja võimalus täiendada valemit avataripõhisusega. Nõustun 100%-liselt, et loengumaterjalides täiustatud valem oleks visioon veebi lähitulevikust, mille tõenäosus reaalsuseks saamisele on väga suur.
Teiselt poolt rõhuksin pigem asjaolule, et lähituleviku üks suundasi on internetile ligipääsu lihtsustamine, selle mobiilsuse täiendamine ning odavamaks muutmine. Kuigi ka praegu on mobiilne internet täitsa kasutusel, siis hetkel pakutav teenus ei ole väga stabiilne ja odav. Kes on netipulka kasutanud, see teab, et internetiühendus ei ole tihtilugu nii kiire kui vajalik oleks ning pidevalt toimuvad ühenduses katkestused. Lisaks on probleemiks veel ka netipulgaga kaasaskäiva tarkvara pidev hangumine. Lähitulevikus on kõikide nimetatud negatiivsete tegurite koht ajaloo prügikastis. Ees ootab kiire ja ulatuslik internetiseerumine. Järjest rohkem seadmeid ühendatakse internetti ning järjest enam saab sellest töövahend nii inimestele kui ka elektroonikale. Odav, stabiilne ning mobiilne internet loob tingimused täiesti uutele teenustele. Leian, et see annab hoogu juurde sotsiaalse tarkvara levikule.

Manipulatsioonid ja pettused

Kirjelda ajaveebis kolme õpetlikku juhtumit manipulatsioonide ja pettuste vallast.

Mitmeid aastaid tagasi sain e-kirja, milles väideti, et olen saanud suure päranduse. Ainuke halb tegur asja juures oli see, et pärandus asus teisel pool maailma otsas ning päranduse kättesaamiseks tuleb mul teha pangaülekanne. Tasu oli vaja maksta erinevate toimingute eest, mis pidi tehtama, et pärandus lõpuks minu nimele saaks vormistatud. Kiri ise tekitas juba kahtlusi, kuna seal leidus kirjavigu ning kui googeldada kirja saatja nime, siis tulemuseks kuvati petuskeemidega seotud kirjad. Samuti ei sarnanenud e-maili aadress organisatsiooni nimega, keda isik esindas. Juba algselt suhtusin kirja skeptiliselt ning kuna niisama petturi lollitamiseks ei hakanud oma aega kulutama, siis pidasin targemaks kirjale mitte vastata. Mõni aeg hiljem tuli samalaadne kiri uuesti, kuid siis oli tegemist juba lotovõiduga. See kiri oli märgatavalt oskuslikumalt üles ehitatud. Stsenaarium oli küll sarnane, kuid e-kirja aadress ja organisatsiooni nimetus olid kirjapildis äärmiselt sarnased reaalselt loteriiga tegelevale organisatsioonile. Kuna ma ei olnud ostnud loteriipiletit, siis oli iseenesest mõistetav, et järelikult ei ole mul olnud võimalik ka midagi võita. Ka seekord otsustasin kirjale mitte vastata.

Teine juhtum oli käesoleva aasta juulis kui müüdi soodsa hinnaga autot. Väidetavalt oli tegemist autoga, mis asus Suurbritannias, kuid mis oli vasakpoolse rooliga. Legendi järgi oligi see peamiseks põhjuseks, miks nii hea auto väga odava hinna eest ära antakse, kuna Inglismaal ei ole vasakpoolse rooliga sõidukiga midagi peale hakata. Legendi järgi olevat inglane leidnud endale Eestist naise, kellele oli algselt auto ostetud. Mõne aja pärast kui tüli oli majja jõudnud võttis britt auto endaga Inglismaale kaasa ning otsustas seal maha müüa. Kena kaubaga käis kaasas väike konks, auto kättesaamiseks tuli maksta ettemaks, mis pidi katma auto transpordikulud Eestisse. Kui asi hakkas kahtlaseks muutuma, otsustasin tehingust taganeda, õnneks suutsin ahnust taltsutada ning säilitada külma pead ja kainet meelt.

Kolmas juhtum juhtus mõni nädal tagasi ning saaga kestab siiani. Ühel sombusel sügispäeval „prantsatas“ mu e-postkasti kiri, milles oli kirjas, et minu krediitkaardi pealt on tehtud tehing. Just mõnda aega tagasi kajastati meedias lugu kuidas telereporteri krediitkaardiga oli tehtud erinevaid tehinguid. Seetõttu pöörasin juhtunule rohkem tähelepanu. Helistasin panka ning lasin üle kontrollida, kas minu krediitkaartide pealt on tehtud tehinguid. Pangast vastati, et minu krediitkaardile ei ole lähiminevikus tehtud ühtegi päringut ning sellega ei ole ühtegi tehingut tehtud. Pangast arvati, et see kiri saadeti lihtsalt paanika tekitamiseks. Tollel hetkel tundus, et asi sai lahendatud ning muretsemiseks polnud enam põhjust. Rahulolu kaua kesta ei saanud, 5.detsembril saabus uus kiri, milles väideti, et minu krediitkaardiga tehtud tehing ebaõnnestus. Pole asjaga jõudnud veel tegeleda, kuid plaanis on lähiajal sellele rohkem tähelepanu pöörata ning jällegist panga töötajatele peavalu põhjustada.

Kogukondlik tarkvaraarendus

Vali kaks vaba tarkvara projekti ja võrdle neid ajaveebis arenduse vaatenurgast.

Valisin võrreldavateks vaba tarkvara projektideks Ruby on Rails (Ruby) ning Django (Python). Mõlemad raamistikud on oma omadustelt üsna sarnased. Nii Ruby on Rails kui ka Django on MVC arhitektuurimustustripõhised avatud lähtekoodiga veebiraamistikud. Samuti põhinevad mõlemad raamistikud DRY printsiibil, mis tähendab, et sarnase koodi kordamist tuleb vältida. Keelena kasutatakse scriptimiskeelt, mis on lihtsalt loetav ning kergesti õpitav.

Ruby on rails – raamistik, mis põhineb Ruby programmeerimiskeelel loodi juulis 2004 David Heinemeier Hanssoni poolt. Hetkel on viimane stabiilne versioon raamistikust 3.1.3, mis on saadaval alates 20. novembrist käesoleval aastal. Raamistik on ehitatud avatud lähtekoodiga keelele ning selle eriliseks omaduseks on äärmiselt hea ORM, mis lihtsustab tarkvara arendajal andmebaasiga seotud toimingute tegemisi. Negatiivseks tahuks võib pidada raamistiku juures nõudlust suure jõudluse järele. Tuntuimad raamistikul loodud veebilehtedeks on Twitter, Geni ja Basecamp. Raamistik on litsenseeritud vaba tarkvara litsentsiga MIT License.

Django (Python) – Esialgselt arendati raamistiku ainult enda jaoks eesmärgiga muuta dünaamiliste veebilehtede loomine võimalikult lihtsaks. Raamistik on loodud Adrian Holovaty ja Simon Willisoni poolt, esimene versioon jõudis avalikkuse ette 21. juulil aastal 2005. Raamistik on nimetatud jazz kitaarristi Django Reinhardt’i järgi. Hetkel on viimane stabiilne versioon 1.3.1, mis on saadaval alates 9. septembrist käesoleval aastal. Raamistiku positiivseks omaduseks on väga hea dokumentatsioon ning väga hea Google tugi. Litsenseeritud vaba tarkvara litsentsiga BSD License.

Jagamiskultuur: motivatsioon, ärimudelid ja häkkerieetika

Loe läbi Raymondi Hacker-HOWTO ja kirjuta selle kohta hinnang.

Leian, et kirjatöö sobiks kõige paremini lugemiseks inimesele, kes ülekõige sooviks kunagi häkkeriks saada ning samuti inimesele, kelle alluvuses töötavad teised inimesed, seda just kirjatöö häkkerliku suhtumise peatüki neljandast aspektist vaadates.
Dokument annab üsnagi lakoonilise ülevaate häkkeri olemusest, häkkerlikust suhtumisest, vajalikest põhioskustest ning samuti ka staatuse tähtsusest häkkerikultuuris. Kirjatöö on väga oskuslikult kirjutatud, seetõttu on seda väga hea lugeda. Samas leian, et dokumendis oli liiga palju kirjutatud halvustava alatooniga Microsoft korporatsioonist. Samuti leidsin tekstist vastuolu, nimelt on dokumendis kirjutatud, et häkker peaks olema vaimselt väga distsiplineeritud ning kontrollima igat olukorda, soovitati isegi uurida mingisugust meditatsioonitehnikat. Samuti on jagamine, altruism ning tunnustus häkkeri eetikas äärmiselt tähtsal kohal. Korduma kippuvate küsimuste rubriigis kirjutab autor risti-vastu nendele põhimõtetele. Näited:
K: Kuidas ma saaksin teada kellegi teise parooli?
V: See on kräkkimine. Keri minema, idikas.
K: Kuidas ma saan muukida/lugeda kellegi teise e-postkasti?
V: See on kräkkimine. Hakka astuma, jobu.
K: Kuidas ma saan näpata endale IRC kanali operaatoriprivileegid?
V: See on kräkkimine. Lase jalga, kretiin.
Pigem peaks õige häkker nendele küsimustele vastama selliselt, et küsijal tekiks huvi pigem häkkimise kui kräkkimise vastu ning oma vastustega jagama tarkust teema kohta.
Üldiselt olen autoriga ühel meelel, leian samuti, et häkkeriks olemine nõuab meeletut pühendumust ning väga palju tööd.

Vaba litsents

Kirjeldage üht vaba litsentsi lähemalt (kust pärit, kes seda kasutavad, mis on eripärad jne).

Apache License on loodud Apache Software Foundation (ASF) poolt, selle esimene versioon Apache License 1.0 loodi 1995 aastal samanimelise veebiserveri jaoks. Litsentsi versioon 1.1 võeti ASF-i poolt kasutusele 2000. aastal. Erinevus versiooni 1.0-ga seisnes selles, et litsentsi oli lisatud reklaami kohta käiv klausel. Täna kasutusel olev versioon on Apache License 2.0, mis loodi 2004. aastal. Uus versioon loodi eesmärgiga lihtsustada litsentsi kasutamist ka väljaspool ASF-i projekte ning parandada ühilduvust teiste vabade litsentsidega. Erinevalt oma eelkäijatest on Apache License 2.0 ühilduv GPL-ga alates versioonist 3.
Apache License-i peamiseks kasutajaks on ASF, kuid samuti leidub väga palju litsentsi kasutajaid väljaspool ASF-i. 2010. aasta novembri seisuga kasutas portaalis SourceForge.net litsentsi üle 6000 projekti. 2008. aasta mai kuu seisuga kasutas litsentsi ligi 25% Google Code projektidest.



Autor: Apache Software Foundation
Viimane versioon: 2.0 (jaanuar 2004)
Tüüp: Vaba tarkvara
DFSG ühilduv: Jah
GPL ühilduv: Jah (alates GPL versioonist 3)
Copyleft: Ei
Copyfree: Ei

Autorikaitse ja intellektuaalomand

Kirjutage ajaveebi omapoolne hinnang autorikaitse ja intellektuaalomandi temaatika hetkeseisule.

Olen sellist tüüpi arvuti kasutaja, kes kasutab tasulist tarkvara ainult siis kui see antakse tasuta, maksta ma tarkvara eest ei soovi.

Autorikaitse ja intellektuaalomandi temaatika kohta arvan, et see on vägagi keeruline. Oman seisukohta, et kuidagi seda tuleks reguleerida, aga kahjuks ongi selle juures kõige keerulisem leida moodus kuidas seda õiglaselt ja õigesti reguleerida. Selge on see, et väga radikaalsete meetoditega seda teha ei saa, USA on ilmekas näide kuidas seda reguleerida ei tohi.

Samas intellektuaalomandi ja autorikaitse puudumine võib kaasa tuua erinevaid probleeme. Näitena võiks tuua meile suhteliselt aktuaalse probleemi, milledeks on sooduspakkumiste portaalid, ajaloost võiks veel näiteid tuua sendioksjoni ja rate.ee sarnastest portaalidest. Kui sooduspakkumiste portaal Cherry.ee sai Eestis hoo sisse, siis tekkisid analoogseid veebikeskkondasi nagu seeni pärast vihma. See on siililegi selge, et Eestis ei ole nii palju rahvast ja ostujõulisi kliente, et kõik need kümned portaalid suudaks hästi ära toita ja panna metsikut kasumit tootma. Aasta möödudes on väga paljud keskkonnad oma „poe“ kinni pannud ning on juhuseid, kus portaali kliendid on jäänud ilma oma rahast. Sellistel puhkudel võiks tõesti mõelda, et autorikaitse ja intellektuaalne omand oleks jätnud interneti ilma paljust prahist ning petetud klientidele oleks raha samuti alles jäänud. Siinkohal tuleb kindlasti ära mainida, et autorikaitse ja intellektuaalomand oleks vaid üks võimalik viis kaitsta tarbijaid, loomulikult on selle jaoks olemas ka vastavad instantsid (tarbijakaitse) ja seadused (sõltub muidugi kaotatud summa suurusest, aga üldjuhul keskmine eestlane vastavatesse organitesse abi saamiseks ei pöördu).

Vaba tarkvara

Kirjeldage ajaveebis enda kogemusi mõne vaba tarkvaratoote kasutamisega.

Kui hakkasin järgi mõtlema, siis alguses ei suutnud mitte kuidagi välja mõelda kuidas olen kokku puutunud vabade tarkvaratoodetega. Põhjus oli ilmselt selles, et olen Windows ajastu inimene ning ajaloos on vabasid tarkvaratooteid kirjeldatud erinevate negatiivsete iseärasustega, näiteks kehv kasutusmugavus, disaini puudulikkus, ebastabiilsus jne jne. See ongi põhjuseks miks ei meenunud esmalt kuidas olen kokku puutunud vaba tarkvaraga, sest need vaba tarkvaratooted, mida ma igapäevaselt kasutan, ei saa kindlasti kirjeldada negatiivsete sõnadega.
Igapäevaselt kasutan vaba tarkvaralist veebilehitsejat Mozilla Firefox, mis omab minu arvates väga suuri eeliseid kommerts veebilehitsejate ees. Mozilla peamisteks eelisteks minu jaoks ongi stabiilsus ja kasutusmugavus. Kuna olen ka kokku puutunud tarkvaraarendusega, siis Mozilla suhtub koodi märksa „inimlikumalt“ kui teised väga populaarsed kommerts veebilehitsejad. Hea vaba tarkvaratoote näitena, millega olen kokku puutunud, võiks kindlasti tuua veel ka PostrgeSQL, see paneb tõsiselt mõtlema mis veenab inimest tasuma litsentside eest niivõrd suuri summasi.

Virtuaalmaailmad

Tutvu mõne vabalt valitud virtuaalmaailmaga (Second Life sobib, aga soovi korral võib ka mõni muu olla) ja kirjelda ajaveebis oma kogemusi.
Kuna varasemalt ei ole kokku puutunud Second Life virtuaalmaailmaga siis valisin tekstipõhise mängu „Businesia“ millest oma ajaveebis lähemalt kirjutan.
Tegemist on tekstipõhise mängukeskkonnaga, mängu põhimõte on muuta enda ettevõte kõige kuulsamaks ettevõtteks mängus. Ettevõtte kuulsus sõltub ostetud reklaamist, mida kallim on ostetud reklaam, seda rohkem teenib kuulsuse punkte. Reklaami jaoks oli võimalik raha teenida ostes ettevõttele tööpinda, mida on tootmiseks tööjõu või masinate omamiseks vaja. Lisaks tootmisele on mängus võimalik raha teenida ka teiste mängijatelt raha röövimisega.
Minu jaoks muutis selle mängu põnevaks asjaolu, et mul õnnestus välja mõelda viis, kuidas teenida metsikus koguses raha. Tegemist oli mängu äripoolse bug’iga ning seda ära kasutades sai minu ettevõtetest kuulsuste top-i liidrid. Raha õnnestus mul nii palju teenida, et selle virtuaalse rahaga oleks võinud mitu USA võlga kinni maksta, lõpuks muutus probleemseks see, et andmebaasi väli ei suutnud nii suurt numbrit salvestada ja kogu teenitud raha lihtsalt kadus ära. See ei olnud minu jaoks suur probleem 12 tunniga tagasi teenida. Mõne aja pärast võttis minuga ühendust mängu looja, kes palus minu käest teada saada mu ettevõtte edu valemit. Peale pikka palumist ja mängu looja lubadust, et mängus ei tehta mitte mingisuguseid muudatusi, mis kaotaks võimaluse sellisel moel raha teenida, avaldasin talle edu saladuse. Loomulikult oli natukese aja pärast mängu reeglites toimunud sellised muudatused, mis välistasid sellisel viisil raha teenimise.

Märgendamine ja folksonoomia

Ülesanne: Otsige veebist kaks näidet folksonoomia kohta - üks selline, kus see väga hästi töötab, ning teine, kus see eriti ei taha toimida.

Folksonoomia heaks näiteks võib kindlasti tuua Google poolt pakutava e-posti teenuse Google Mail’i ehk Gmail’i. Keskkonnas on muudetud kirjade haldamine läbi märgendite lisamise äärmiselt lihtsaks. Kasutajal on võimalik lisada kirjadele märgendid, millega need grupeeritakse ning see muudab kirjade haldamisega seotud toimingute tegemise äärmiselt lihtsaks. Lisaks on Google’l veel vähemalt üks keskkond, kus märgendamine hästi töötab, selleks on Google Maps.

Halvaks näiteks võib tuua Facebook’i piltidel tag-mise. Iseenesest ei ole selles midagi drastiliselt halba, aga halva näitena toon selle lihtsalt sellepärast, et see võib kohati olla väga suur prahi tekitaja. Kindlasti üheks prahi tekitajaks on inimeste tag-mine meile kõigile tuntud karakterite portreefotodel.

Wikipedia

Kui ühel päeval heliseb telefon ja toru otsas on Wikipedia looja Jimbo Wales küsimusega: "Kuidas võiks Wikipediat veelgi paremaks teha?" Mida talle vastata?

Wikipedia on tuntuim veebipõhine tasuta kasutatav entsüklopeedia, nagu väga heade asjadega ikka, siis ka selle paremaks muutmisel ei saaks rakendada kardinaalseid meetmeid. Siis ometi on olemas abinõusid, millega seda täiustada oleks võimalik.

Minu jaoks on wikipedia üheks nõrgaks kohaks see, et enamus artikleid on inglise keeles kirjutatud. Emakeeles kirjutatud artikleid ei ole väga palju ja tihtipeale on nende sisu suhteliselt kasin. Samas on wikipedia tugevus see, et enamus artikleid on inglise keeles, sest kui oleks vaja leida informatsiooni mingisugustest mitte-inglisekeelsetest artiklitest, siis oleks see peaaegu võimatu ettevõtmine. Inglise keeles on artikleid palju parem lugeda kui mõnes muus keeles. Ideaalis võiks ju kõik wikipedia artiklid olla tõlgitud kõikidesse keelde, aga see on loomulikult võimatu. Emakeelsete artiklite ilmumine sageneks kui populariseerida artiklite kirjutamist ja tunnustada sissekannete autoreid. Usun, et populaarsemaks aitaks muuta see, kui erinevates maailmanurkades toimuks üritused, kus võtaksid osa wikipediaga seotud inimesed. See näitaks, et wikipedia ei ole vaid suur veebikeskkond, vaid selle taga on paljud erinevad inimesed. Kahtlemata leiaks üritused ajakirjanduses kajastamist ning seetõttu suureneks wikipedia võrgukogukonna liikmete arv märgatavalt. Hea näide selle kohta on Google autod, mis Eestiski ringi sõidavad. See murrab arusaama, et Google on meist väga kaugel ning tõenäoliselt ei puutu me nendega reaalses elus kunagi kokku. Artiklite keele probleem on minu arvates ainus mis vääriks märkimist.

Blogosfäär

Blogisi kirjutatakse väga erinevatel eesmärkidel, nii palju kui on inimesi, nii palju on ka erinevaid blogisid. Blogisi peetakse üldjuhul selleks, et jäädvustada hetki. Kui fotoaparaadiga on võimalik jäädvustada hetkest ainult pilt, siis blogis on võimalik jäädvustada lisaks piltidele ka videosid, emotsioone ja mõtteid.

Blogi pidajaid on kahte tüüpi, üks osa kasutajaid kirjutab blogi ainult enda jaoks „sahtlisse“ ning ei soovi seda avaldada. Teised jagavad oma päevikut ka laia maailmaga, et maailm saaks blogipidaja eluga kursis olla.

Päevik

Osad kirjutavad sissekandeid enda päeviku vormis, kajastades seal igapäevaseid mõtteid, tundeid ning toimunud sündmusi. Kirjutamise võimalik motiiv oleks jätta maha jälg.

Reisimine

Teised kasutavad blogi reisipäeviku otstarbel, et jäädvustada reisidel saadud elamusi ning jagada neid ka teistega. Samuti saab sel viisil olla ühenduses kodustega, nagu ka „Skype“ loengus mainiti on see odavaim ning väga mõistlik viis pidada sidet kodustega.

Perekonnaliikme lisandumine

Samuti on väga levinud blogid beebidest ja lemmikloomadest, kus jäädvustakse pereliikme kasvamise lugu. Blogis jagatakse teistega võsukese kasvatamise rõõme ja muresid.

Hobid / töö

Postitatakse erinevaid töö ja hobiga seotud sissekandeid. Seda tehakse üldjuhul teiste õpetamise eesmärgil, osad ka edevusest. Minu arvates võiks see olla üks peamisi ja praktilisemaid põhjusi blogi pidamiseks. Ise olen kohanud erinevaid moe, fotograafia ning poliitblogisi.

Mõned näited:

http://www.martlaar.ee/

http://dearbabyblog.com/

http://www.thesartorialist.com/

Sotsiaalsed võrgustikud

Sotsiaalsetest võrgustikest olen kasutanud samamoodi nagu ka väga paljud teised inimesed MSN Messenger-i, Rate.ee –d selle algusaegadel, Orkut, Facebook ja Skype. Loetelu on järjestatud kronoloogiliselt. Matt Webbi kriteeriume analüüsin nii Facebook’i, Orkuti kui ka Rate.ee näidetel.

Identiteet – Iga kasutaja loob endale profiili, mis peaks teda iseloomustama selliselt nagu kasutaja seda soovib. Kui Rate.ee portaal oli pigem anonüümsete kasutajatega, sest kogu majandamine käis läbi kasutajanime, siis Orkutis ja Facebook-is sai kesksele kohale isiku nimi. Kuigi alati saab enda nime asemel kirjutada mis iganes soovid, siis enamik, seda teed ei lähe. Põhjus on selles, et inimene, kui karjaloom, soovib, et teda teised inimesed ka üles leiaks. Kasutaja profiili üheks osaks on pildigalerii, kõikidel portaali kasutajatel on võimalus üles laadida pilte.

Kohalolek – Kõik analüüsitavad portaalid kuvavad nimekirja kasutaja sõpradest ja nende staatustest. Facebook’is muutub kasutaja staatus kõige operatiivsemalt kui kasutaja logib välja, siis see kajastub ka tema staatuses ning chattida temaga enam ei saa. Orkut ja Rate.ee-s oli staatuse muutumine alati kaheldav, kasutaja võis olla ammu välja loginud kuigi tema staatuseks oli ikka online.

Suhted – Kasutaja saab lisada teisi portaali kasutajaid enda sõpradeks. Facebook’i erisuseks on see, et on võimalik omistada sõbrale roll (näiteks: ema, isa, õde, vend jne). Samuti on Facebook’is ja Orkutis võimalus „grupeerida“ oma sõbrad (näiteks: hea tuttav, juhututtav jne). See, kas suhtlusportaali sõber ka tegelikult sõber on, on väga suhteline, see sõltub ainult kasutajast endast.

Vestlused – Facebook’is on võimalik kasutajatel oma vahel vestelda (chattida), mis muudab suhtluse väga operatiivseks. Orkutis ja Rate.ee-s minu ajal sellist võimalust vestlemiseks ei olnud, siis oli võimalik saata kiri teisele kasutajale. Facebook’is ja Orkutis on ka võimalus kirjutada kasutajatele teateid (facebook-i sein ja Orkuti scrap).

Rühmad – Rate.ee-s rühmasi otseselt ei olnud. Võimalik oli valida endale mingisugused huvid ning samast huvist moodustuski grupp. Orkutis ja Facebook’is on võimalik luua erinevaid rühmasid, kus kasutajad saavad omavahel vestelda.

Reputatsioon – Orkut on reputatsiooni osas kõige neutraalsem, see on üks väga suur põhjus miks see mulle ka enim meeldib võrreldes teiste suhtlusportaalidega. Rate.ee portaalis on võimalik kasutaja pilte hinnata, mis näitabki otseselt kasutaja reputatsiooni. Portaali ärimudel seisnebki selles, et reputatsiooni on võimalik osta ning see töötab suurepäraselt. Facebook’is ei ole asi nii hull, seal näitab sõprade arv ja like’ide summa kui „kõva tegija“ sa oled.

Jagamine – Orkut ja Rate.ee on võrreldes Facebook’iga väga arhailised selles valdkonnas. Facebook’is on võimalik teiste kasutajatega jagada mida iganes (linke, pilte jne jne). See on ilmselt omadus, mis muudab Facebook’i kasutajate jaoks väga atraktiivseks.

Võrgukogukonnad

Valisin analüüsiks tekstipõhise mängu „Businesia“ võrgukogukonna. Valiku põhjus seisneb selles, et olen seotud olnud väheste võrgukondadega ning needki on nii tuntud, et nendest on juba palju kirjutada jõutud. Aastaid tagasi sai koolikaaslastega koos mängitud sellist tekstipõhist mängu nagu „Businesia“. Mängu põhimõte on luua endale maksimaalselt edukas ettevõtja.

Uued tehnoloogiad – murranguline saavutus nii mängu loojale kui ka paljudele mänguritele oli tasuliste sms-teenuste loomine. Tasuliste lühisõnumite eest on võimalik endale mängukeskkonnas erinevaid hüvesi osta.

Võimalus valida kõikvõimalikke parameetreid – Mängukeskkonda kasutaja loomisel tuli luua enda profiil. Ühele profiilile vastas üks ettevõte. Ettevõtte tegevusala oli võimalik valida kolme erineva valdkonna vahel. Igas valdkonnas oli kümneid erinevaid tooteid, mida oli võimalik toota kas masinatega või kasutades inimtööjõudu. Tootmiseks oli hädavajalik tööpinna olemasolu, mida rohkem oli tööpinda, seda rohkem oli võimalik töötajaid palgata ja masinaid osta. Lisaks tootmisele oli raha võimalik teenida ka teisi mängijaid röövides, röövlite palkamine nõudis samuti rahalisi ressursse. Röövlite takistamiseks oli võimalus osta ettevõttele ka erinevaid turvasüsteeme.

Ajatu aeg – nagu paljude mängude puhul ikka, oli ka selles nii, et osad mängijad võtsid seda teistest mängijatest tõsisemalt ning arendasid oma ettevõtet ka öisel ajal. Hiljem kui mäng sai populaarsemaks, hakkasid seda mängima ka kasutajad välismaalt ning seetõttu toimus tegevus 24/7.

Kasvav rahuldamata suhtlemisvajadus – mängukeskkonna üheks lahutamatuks osaks sai foorum, kus mängu kasutajad said omavahel suhelda ning muljeid vahetada.

Hariduslikud püüdlused – mängu põhimõtteks on oma ettevõttega majandamine. Mängus on erinevaid võimalusi kuidas oma toodet müüa ning mängija saab ohutult katsetada kuidas oma ettevõtet paremaks muuta.

Palju vaba aega, mida sisustada – „Businesia“ on üks võimalus paljudest kuidas oma aega sisustada. Mäng ei nõua küll korraga suurt pühendumust, vaid pigem peavad kasutajad pidevalt „ärkvel“olema.

Vajadus "millegi tõelise" järele, olgu või näilise – Mängukeskkonnas oli võimalus teineteisele kirju saata, mida ka tihtipeale tehti. Kuna mul oli mängus edukas ettevõte, siis paljud kasutajad hakkasid suhtlema, osadest said isegi msn-i sõbrad.

Vahel ka otsene altruism – Foorumis rääkisid mängijad erinevatest mängustrateegiatest jagades nõuandeid kuidas oma ettevõtte tootmist efektiivsemaks muuta ning erinevaid võimalusi kuidas raha teenida.