Virtuaalmaailmad

Tutvu mõne vabalt valitud virtuaalmaailmaga (Second Life sobib, aga soovi korral võib ka mõni muu olla) ja kirjelda ajaveebis oma kogemusi.
Kuna varasemalt ei ole kokku puutunud Second Life virtuaalmaailmaga siis valisin tekstipõhise mängu „Businesia“ millest oma ajaveebis lähemalt kirjutan.
Tegemist on tekstipõhise mängukeskkonnaga, mängu põhimõte on muuta enda ettevõte kõige kuulsamaks ettevõtteks mängus. Ettevõtte kuulsus sõltub ostetud reklaamist, mida kallim on ostetud reklaam, seda rohkem teenib kuulsuse punkte. Reklaami jaoks oli võimalik raha teenida ostes ettevõttele tööpinda, mida on tootmiseks tööjõu või masinate omamiseks vaja. Lisaks tootmisele on mängus võimalik raha teenida ka teiste mängijatelt raha röövimisega.
Minu jaoks muutis selle mängu põnevaks asjaolu, et mul õnnestus välja mõelda viis, kuidas teenida metsikus koguses raha. Tegemist oli mängu äripoolse bug’iga ning seda ära kasutades sai minu ettevõtetest kuulsuste top-i liidrid. Raha õnnestus mul nii palju teenida, et selle virtuaalse rahaga oleks võinud mitu USA võlga kinni maksta, lõpuks muutus probleemseks see, et andmebaasi väli ei suutnud nii suurt numbrit salvestada ja kogu teenitud raha lihtsalt kadus ära. See ei olnud minu jaoks suur probleem 12 tunniga tagasi teenida. Mõne aja pärast võttis minuga ühendust mängu looja, kes palus minu käest teada saada mu ettevõtte edu valemit. Peale pikka palumist ja mängu looja lubadust, et mängus ei tehta mitte mingisuguseid muudatusi, mis kaotaks võimaluse sellisel moel raha teenida, avaldasin talle edu saladuse. Loomulikult oli natukese aja pärast mängu reeglites toimunud sellised muudatused, mis välistasid sellisel viisil raha teenimise.

Märgendamine ja folksonoomia

Ülesanne: Otsige veebist kaks näidet folksonoomia kohta - üks selline, kus see väga hästi töötab, ning teine, kus see eriti ei taha toimida.

Folksonoomia heaks näiteks võib kindlasti tuua Google poolt pakutava e-posti teenuse Google Mail’i ehk Gmail’i. Keskkonnas on muudetud kirjade haldamine läbi märgendite lisamise äärmiselt lihtsaks. Kasutajal on võimalik lisada kirjadele märgendid, millega need grupeeritakse ning see muudab kirjade haldamisega seotud toimingute tegemise äärmiselt lihtsaks. Lisaks on Google’l veel vähemalt üks keskkond, kus märgendamine hästi töötab, selleks on Google Maps.

Halvaks näiteks võib tuua Facebook’i piltidel tag-mise. Iseenesest ei ole selles midagi drastiliselt halba, aga halva näitena toon selle lihtsalt sellepärast, et see võib kohati olla väga suur prahi tekitaja. Kindlasti üheks prahi tekitajaks on inimeste tag-mine meile kõigile tuntud karakterite portreefotodel.

Wikipedia

Kui ühel päeval heliseb telefon ja toru otsas on Wikipedia looja Jimbo Wales küsimusega: "Kuidas võiks Wikipediat veelgi paremaks teha?" Mida talle vastata?

Wikipedia on tuntuim veebipõhine tasuta kasutatav entsüklopeedia, nagu väga heade asjadega ikka, siis ka selle paremaks muutmisel ei saaks rakendada kardinaalseid meetmeid. Siis ometi on olemas abinõusid, millega seda täiustada oleks võimalik.

Minu jaoks on wikipedia üheks nõrgaks kohaks see, et enamus artikleid on inglise keeles kirjutatud. Emakeeles kirjutatud artikleid ei ole väga palju ja tihtipeale on nende sisu suhteliselt kasin. Samas on wikipedia tugevus see, et enamus artikleid on inglise keeles, sest kui oleks vaja leida informatsiooni mingisugustest mitte-inglisekeelsetest artiklitest, siis oleks see peaaegu võimatu ettevõtmine. Inglise keeles on artikleid palju parem lugeda kui mõnes muus keeles. Ideaalis võiks ju kõik wikipedia artiklid olla tõlgitud kõikidesse keelde, aga see on loomulikult võimatu. Emakeelsete artiklite ilmumine sageneks kui populariseerida artiklite kirjutamist ja tunnustada sissekannete autoreid. Usun, et populaarsemaks aitaks muuta see, kui erinevates maailmanurkades toimuks üritused, kus võtaksid osa wikipediaga seotud inimesed. See näitaks, et wikipedia ei ole vaid suur veebikeskkond, vaid selle taga on paljud erinevad inimesed. Kahtlemata leiaks üritused ajakirjanduses kajastamist ning seetõttu suureneks wikipedia võrgukogukonna liikmete arv märgatavalt. Hea näide selle kohta on Google autod, mis Eestiski ringi sõidavad. See murrab arusaama, et Google on meist väga kaugel ning tõenäoliselt ei puutu me nendega reaalses elus kunagi kokku. Artiklite keele probleem on minu arvates ainus mis vääriks märkimist.

Blogosfäär

Blogisi kirjutatakse väga erinevatel eesmärkidel, nii palju kui on inimesi, nii palju on ka erinevaid blogisid. Blogisi peetakse üldjuhul selleks, et jäädvustada hetki. Kui fotoaparaadiga on võimalik jäädvustada hetkest ainult pilt, siis blogis on võimalik jäädvustada lisaks piltidele ka videosid, emotsioone ja mõtteid.

Blogi pidajaid on kahte tüüpi, üks osa kasutajaid kirjutab blogi ainult enda jaoks „sahtlisse“ ning ei soovi seda avaldada. Teised jagavad oma päevikut ka laia maailmaga, et maailm saaks blogipidaja eluga kursis olla.

Päevik

Osad kirjutavad sissekandeid enda päeviku vormis, kajastades seal igapäevaseid mõtteid, tundeid ning toimunud sündmusi. Kirjutamise võimalik motiiv oleks jätta maha jälg.

Reisimine

Teised kasutavad blogi reisipäeviku otstarbel, et jäädvustada reisidel saadud elamusi ning jagada neid ka teistega. Samuti saab sel viisil olla ühenduses kodustega, nagu ka „Skype“ loengus mainiti on see odavaim ning väga mõistlik viis pidada sidet kodustega.

Perekonnaliikme lisandumine

Samuti on väga levinud blogid beebidest ja lemmikloomadest, kus jäädvustakse pereliikme kasvamise lugu. Blogis jagatakse teistega võsukese kasvatamise rõõme ja muresid.

Hobid / töö

Postitatakse erinevaid töö ja hobiga seotud sissekandeid. Seda tehakse üldjuhul teiste õpetamise eesmärgil, osad ka edevusest. Minu arvates võiks see olla üks peamisi ja praktilisemaid põhjusi blogi pidamiseks. Ise olen kohanud erinevaid moe, fotograafia ning poliitblogisi.

Mõned näited:

http://www.martlaar.ee/

http://dearbabyblog.com/

http://www.thesartorialist.com/

Sotsiaalsed võrgustikud

Sotsiaalsetest võrgustikest olen kasutanud samamoodi nagu ka väga paljud teised inimesed MSN Messenger-i, Rate.ee –d selle algusaegadel, Orkut, Facebook ja Skype. Loetelu on järjestatud kronoloogiliselt. Matt Webbi kriteeriume analüüsin nii Facebook’i, Orkuti kui ka Rate.ee näidetel.

Identiteet – Iga kasutaja loob endale profiili, mis peaks teda iseloomustama selliselt nagu kasutaja seda soovib. Kui Rate.ee portaal oli pigem anonüümsete kasutajatega, sest kogu majandamine käis läbi kasutajanime, siis Orkutis ja Facebook-is sai kesksele kohale isiku nimi. Kuigi alati saab enda nime asemel kirjutada mis iganes soovid, siis enamik, seda teed ei lähe. Põhjus on selles, et inimene, kui karjaloom, soovib, et teda teised inimesed ka üles leiaks. Kasutaja profiili üheks osaks on pildigalerii, kõikidel portaali kasutajatel on võimalus üles laadida pilte.

Kohalolek – Kõik analüüsitavad portaalid kuvavad nimekirja kasutaja sõpradest ja nende staatustest. Facebook’is muutub kasutaja staatus kõige operatiivsemalt kui kasutaja logib välja, siis see kajastub ka tema staatuses ning chattida temaga enam ei saa. Orkut ja Rate.ee-s oli staatuse muutumine alati kaheldav, kasutaja võis olla ammu välja loginud kuigi tema staatuseks oli ikka online.

Suhted – Kasutaja saab lisada teisi portaali kasutajaid enda sõpradeks. Facebook’i erisuseks on see, et on võimalik omistada sõbrale roll (näiteks: ema, isa, õde, vend jne). Samuti on Facebook’is ja Orkutis võimalus „grupeerida“ oma sõbrad (näiteks: hea tuttav, juhututtav jne). See, kas suhtlusportaali sõber ka tegelikult sõber on, on väga suhteline, see sõltub ainult kasutajast endast.

Vestlused – Facebook’is on võimalik kasutajatel oma vahel vestelda (chattida), mis muudab suhtluse väga operatiivseks. Orkutis ja Rate.ee-s minu ajal sellist võimalust vestlemiseks ei olnud, siis oli võimalik saata kiri teisele kasutajale. Facebook’is ja Orkutis on ka võimalus kirjutada kasutajatele teateid (facebook-i sein ja Orkuti scrap).

Rühmad – Rate.ee-s rühmasi otseselt ei olnud. Võimalik oli valida endale mingisugused huvid ning samast huvist moodustuski grupp. Orkutis ja Facebook’is on võimalik luua erinevaid rühmasid, kus kasutajad saavad omavahel vestelda.

Reputatsioon – Orkut on reputatsiooni osas kõige neutraalsem, see on üks väga suur põhjus miks see mulle ka enim meeldib võrreldes teiste suhtlusportaalidega. Rate.ee portaalis on võimalik kasutaja pilte hinnata, mis näitabki otseselt kasutaja reputatsiooni. Portaali ärimudel seisnebki selles, et reputatsiooni on võimalik osta ning see töötab suurepäraselt. Facebook’is ei ole asi nii hull, seal näitab sõprade arv ja like’ide summa kui „kõva tegija“ sa oled.

Jagamine – Orkut ja Rate.ee on võrreldes Facebook’iga väga arhailised selles valdkonnas. Facebook’is on võimalik teiste kasutajatega jagada mida iganes (linke, pilte jne jne). See on ilmselt omadus, mis muudab Facebook’i kasutajate jaoks väga atraktiivseks.