Jagamiskultuur: motivatsioon, ärimudelid ja häkkerieetika

Loe läbi Raymondi Hacker-HOWTO ja kirjuta selle kohta hinnang.

Leian, et kirjatöö sobiks kõige paremini lugemiseks inimesele, kes ülekõige sooviks kunagi häkkeriks saada ning samuti inimesele, kelle alluvuses töötavad teised inimesed, seda just kirjatöö häkkerliku suhtumise peatüki neljandast aspektist vaadates.
Dokument annab üsnagi lakoonilise ülevaate häkkeri olemusest, häkkerlikust suhtumisest, vajalikest põhioskustest ning samuti ka staatuse tähtsusest häkkerikultuuris. Kirjatöö on väga oskuslikult kirjutatud, seetõttu on seda väga hea lugeda. Samas leian, et dokumendis oli liiga palju kirjutatud halvustava alatooniga Microsoft korporatsioonist. Samuti leidsin tekstist vastuolu, nimelt on dokumendis kirjutatud, et häkker peaks olema vaimselt väga distsiplineeritud ning kontrollima igat olukorda, soovitati isegi uurida mingisugust meditatsioonitehnikat. Samuti on jagamine, altruism ning tunnustus häkkeri eetikas äärmiselt tähtsal kohal. Korduma kippuvate küsimuste rubriigis kirjutab autor risti-vastu nendele põhimõtetele. Näited:
K: Kuidas ma saaksin teada kellegi teise parooli?
V: See on kräkkimine. Keri minema, idikas.
K: Kuidas ma saan muukida/lugeda kellegi teise e-postkasti?
V: See on kräkkimine. Hakka astuma, jobu.
K: Kuidas ma saan näpata endale IRC kanali operaatoriprivileegid?
V: See on kräkkimine. Lase jalga, kretiin.
Pigem peaks õige häkker nendele küsimustele vastama selliselt, et küsijal tekiks huvi pigem häkkimise kui kräkkimise vastu ning oma vastustega jagama tarkust teema kohta.
Üldiselt olen autoriga ühel meelel, leian samuti, et häkkeriks olemine nõuab meeletut pühendumust ning väga palju tööd.

Vaba litsents

Kirjeldage üht vaba litsentsi lähemalt (kust pärit, kes seda kasutavad, mis on eripärad jne).

Apache License on loodud Apache Software Foundation (ASF) poolt, selle esimene versioon Apache License 1.0 loodi 1995 aastal samanimelise veebiserveri jaoks. Litsentsi versioon 1.1 võeti ASF-i poolt kasutusele 2000. aastal. Erinevus versiooni 1.0-ga seisnes selles, et litsentsi oli lisatud reklaami kohta käiv klausel. Täna kasutusel olev versioon on Apache License 2.0, mis loodi 2004. aastal. Uus versioon loodi eesmärgiga lihtsustada litsentsi kasutamist ka väljaspool ASF-i projekte ning parandada ühilduvust teiste vabade litsentsidega. Erinevalt oma eelkäijatest on Apache License 2.0 ühilduv GPL-ga alates versioonist 3.
Apache License-i peamiseks kasutajaks on ASF, kuid samuti leidub väga palju litsentsi kasutajaid väljaspool ASF-i. 2010. aasta novembri seisuga kasutas portaalis SourceForge.net litsentsi üle 6000 projekti. 2008. aasta mai kuu seisuga kasutas litsentsi ligi 25% Google Code projektidest.



Autor: Apache Software Foundation
Viimane versioon: 2.0 (jaanuar 2004)
Tüüp: Vaba tarkvara
DFSG ühilduv: Jah
GPL ühilduv: Jah (alates GPL versioonist 3)
Copyleft: Ei
Copyfree: Ei

Autorikaitse ja intellektuaalomand

Kirjutage ajaveebi omapoolne hinnang autorikaitse ja intellektuaalomandi temaatika hetkeseisule.

Olen sellist tüüpi arvuti kasutaja, kes kasutab tasulist tarkvara ainult siis kui see antakse tasuta, maksta ma tarkvara eest ei soovi.

Autorikaitse ja intellektuaalomandi temaatika kohta arvan, et see on vägagi keeruline. Oman seisukohta, et kuidagi seda tuleks reguleerida, aga kahjuks ongi selle juures kõige keerulisem leida moodus kuidas seda õiglaselt ja õigesti reguleerida. Selge on see, et väga radikaalsete meetoditega seda teha ei saa, USA on ilmekas näide kuidas seda reguleerida ei tohi.

Samas intellektuaalomandi ja autorikaitse puudumine võib kaasa tuua erinevaid probleeme. Näitena võiks tuua meile suhteliselt aktuaalse probleemi, milledeks on sooduspakkumiste portaalid, ajaloost võiks veel näiteid tuua sendioksjoni ja rate.ee sarnastest portaalidest. Kui sooduspakkumiste portaal Cherry.ee sai Eestis hoo sisse, siis tekkisid analoogseid veebikeskkondasi nagu seeni pärast vihma. See on siililegi selge, et Eestis ei ole nii palju rahvast ja ostujõulisi kliente, et kõik need kümned portaalid suudaks hästi ära toita ja panna metsikut kasumit tootma. Aasta möödudes on väga paljud keskkonnad oma „poe“ kinni pannud ning on juhuseid, kus portaali kliendid on jäänud ilma oma rahast. Sellistel puhkudel võiks tõesti mõelda, et autorikaitse ja intellektuaalne omand oleks jätnud interneti ilma paljust prahist ning petetud klientidele oleks raha samuti alles jäänud. Siinkohal tuleb kindlasti ära mainida, et autorikaitse ja intellektuaalomand oleks vaid üks võimalik viis kaitsta tarbijaid, loomulikult on selle jaoks olemas ka vastavad instantsid (tarbijakaitse) ja seadused (sõltub muidugi kaotatud summa suurusest, aga üldjuhul keskmine eestlane vastavatesse organitesse abi saamiseks ei pöördu).

Vaba tarkvara

Kirjeldage ajaveebis enda kogemusi mõne vaba tarkvaratoote kasutamisega.

Kui hakkasin järgi mõtlema, siis alguses ei suutnud mitte kuidagi välja mõelda kuidas olen kokku puutunud vabade tarkvaratoodetega. Põhjus oli ilmselt selles, et olen Windows ajastu inimene ning ajaloos on vabasid tarkvaratooteid kirjeldatud erinevate negatiivsete iseärasustega, näiteks kehv kasutusmugavus, disaini puudulikkus, ebastabiilsus jne jne. See ongi põhjuseks miks ei meenunud esmalt kuidas olen kokku puutunud vaba tarkvaraga, sest need vaba tarkvaratooted, mida ma igapäevaselt kasutan, ei saa kindlasti kirjeldada negatiivsete sõnadega.
Igapäevaselt kasutan vaba tarkvaralist veebilehitsejat Mozilla Firefox, mis omab minu arvates väga suuri eeliseid kommerts veebilehitsejate ees. Mozilla peamisteks eelisteks minu jaoks ongi stabiilsus ja kasutusmugavus. Kuna olen ka kokku puutunud tarkvaraarendusega, siis Mozilla suhtub koodi märksa „inimlikumalt“ kui teised väga populaarsed kommerts veebilehitsejad. Hea vaba tarkvaratoote näitena, millega olen kokku puutunud, võiks kindlasti tuua veel ka PostrgeSQL, see paneb tõsiselt mõtlema mis veenab inimest tasuma litsentside eest niivõrd suuri summasi.