Retsenseerimiseks valisin töö pealkirjaga „Veeb 3.0 - mis see on?“, töö autoriteks on Peeter Karolin, Taavi Teska, Natalja Rõzova, Maria Merkulova ja Ave Reimann. Retsenseeritava töö valimisel oli kindlasti teguriks minu huvi veebi võimalike tulevikusuundade kohta.
Töö teema on väga ajakohane, kuna tegemist on veebi järgmise generatsiooniga, mille esimesi märke on võimalik juba praegu täheldada ning mille ajastu järjest enam võimust võtab. Töö on väga huvitav ning üles ehitatud selliselt, et seda on hea lugeda. Wikit lugedes võib täheldada, et kirjatöö ei ole tehtud eesmärgiga lihtsalt aine läbi saada, vaid meeskonna liikmed on teema vastu ka reaalset huvi tundnud.
Kirjatöös on väga põhjalikult käsitletud veeb 3.0 ja selle komponente. Komponentidest oli välja toodud semantilise veebi, personaliseerimise, intelligentsete otsingumootorite ning kasutaja käitumisest sõltuva reklaami kirjeldused. Töös on välja toodud kolme erineva veebi generatsiooni omadused, millega antakse lugejale ülevaade generatsioonide erinevustest. Eriti jäi silma tabeli esimene veerg, millega klassifitseeriti üsna konkreetselt erinevate generatsioonide ajastud. Minu jaoks ei ole kahtlust, et tulevik on veeb 3.0 päralt, seda kindlasti generatsiooni nimetuse aspektist (2.0 generatsioonile järgneb üldiselt 3.0 :)). Iseasi on, kas töös kirjeldatud versioon kujuneb reaalselt veebi tulevikuks. Ei ole kahtlust, et esimesed sammud selles suunas on astutud. Esimestest märkidest veeb 3.0 kasutusest on ka töös eraldi peatükina välja toodud, samuti on wiki lõpus on antud põhjalik ülevaade tuleviku visioonist. Tuleviku visiooni lugedes tekkisid mul mõned mõtted. Tuleviku visiooni loomisel on tihti kaks versiooni kujundatud. Mõtte illustreerimiseks käsitleme näiteks kümneid aastaid tagasi autost loodud visiooni, kuna selle tulevik peaks praegusel hetkel juba käes olema ning samuti ollakse sellega rohkem kursis. Tolle aja ulmefilmides kujutatud „auto“ ei sõitnud mööda maad ning ei sarnanenud absoluutselt autole, need lendasid ringi ning nägid välja pigem moodsad kosmoselaevad kui autod. Teiselt poolt aga levis visioon, milles fossiilsete kütuste varud on peagi otsas ning me läheme oma ajastus minevikku tagasi. Kirjeldatud veebi visioonile tekkis mul veel teinegi visioon „ulmelise“ kõrvale – võib juhtuda, et veebi kasutajad mõistavad, et veebist on kadunud kasutaja privaatsus ning seetõttu soovivad „pöörduda tagasi juurte juurde“. Autode puhul pole kumbki visioon tänaseks reaalselt realiseerunud, kuid veebi puhul võib teisiti minna. Üks on kindel – seda näitab tulevik.
Tegemist on väga huvitava tööga ning tööd lugedes on aru saada, et selle loojad on teema vastu huvi tundnud. Kokkuvõtteks võib öelda, et on valminud väga hea kirjatöö.
Wednesday, December 14, 2011
Eile, täna, homme
Analüüsi ajaveebis, milline võiks olla veeb ja sotsiaalne tarkvara 5-10 aasta pärast.
Loengumaterjalis oli kokku võetud Tim Berners-Lee poolt öeldu veebi tuleviku visiooni kohta valemiga „universaalne skaleeruv graafika + sotsiaalne tarkvara + semantika lisamine“. Lisaks toodi materjalides välja võimalus täiendada valemit avataripõhisusega. Nõustun 100%-liselt, et loengumaterjalides täiustatud valem oleks visioon veebi lähitulevikust, mille tõenäosus reaalsuseks saamisele on väga suur.
Teiselt poolt rõhuksin pigem asjaolule, et lähituleviku üks suundasi on internetile ligipääsu lihtsustamine, selle mobiilsuse täiendamine ning odavamaks muutmine. Kuigi ka praegu on mobiilne internet täitsa kasutusel, siis hetkel pakutav teenus ei ole väga stabiilne ja odav. Kes on netipulka kasutanud, see teab, et internetiühendus ei ole tihtilugu nii kiire kui vajalik oleks ning pidevalt toimuvad ühenduses katkestused. Lisaks on probleemiks veel ka netipulgaga kaasaskäiva tarkvara pidev hangumine. Lähitulevikus on kõikide nimetatud negatiivsete tegurite koht ajaloo prügikastis. Ees ootab kiire ja ulatuslik internetiseerumine. Järjest rohkem seadmeid ühendatakse internetti ning järjest enam saab sellest töövahend nii inimestele kui ka elektroonikale. Odav, stabiilne ning mobiilne internet loob tingimused täiesti uutele teenustele. Leian, et see annab hoogu juurde sotsiaalse tarkvara levikule.
Loengumaterjalis oli kokku võetud Tim Berners-Lee poolt öeldu veebi tuleviku visiooni kohta valemiga „universaalne skaleeruv graafika + sotsiaalne tarkvara + semantika lisamine“. Lisaks toodi materjalides välja võimalus täiendada valemit avataripõhisusega. Nõustun 100%-liselt, et loengumaterjalides täiustatud valem oleks visioon veebi lähitulevikust, mille tõenäosus reaalsuseks saamisele on väga suur.
Teiselt poolt rõhuksin pigem asjaolule, et lähituleviku üks suundasi on internetile ligipääsu lihtsustamine, selle mobiilsuse täiendamine ning odavamaks muutmine. Kuigi ka praegu on mobiilne internet täitsa kasutusel, siis hetkel pakutav teenus ei ole väga stabiilne ja odav. Kes on netipulka kasutanud, see teab, et internetiühendus ei ole tihtilugu nii kiire kui vajalik oleks ning pidevalt toimuvad ühenduses katkestused. Lisaks on probleemiks veel ka netipulgaga kaasaskäiva tarkvara pidev hangumine. Lähitulevikus on kõikide nimetatud negatiivsete tegurite koht ajaloo prügikastis. Ees ootab kiire ja ulatuslik internetiseerumine. Järjest rohkem seadmeid ühendatakse internetti ning järjest enam saab sellest töövahend nii inimestele kui ka elektroonikale. Odav, stabiilne ning mobiilne internet loob tingimused täiesti uutele teenustele. Leian, et see annab hoogu juurde sotsiaalse tarkvara levikule.
Sunday, December 11, 2011
Manipulatsioonid ja pettused
Kirjelda ajaveebis kolme õpetlikku juhtumit manipulatsioonide ja pettuste vallast.
Mitmeid aastaid tagasi sain e-kirja, milles väideti, et olen saanud suure päranduse. Ainuke halb tegur asja juures oli see, et pärandus asus teisel pool maailma otsas ning päranduse kättesaamiseks tuleb mul teha pangaülekanne. Tasu oli vaja maksta erinevate toimingute eest, mis pidi tehtama, et pärandus lõpuks minu nimele saaks vormistatud. Kiri ise tekitas juba kahtlusi, kuna seal leidus kirjavigu ning kui googeldada kirja saatja nime, siis tulemuseks kuvati petuskeemidega seotud kirjad. Samuti ei sarnanenud e-maili aadress organisatsiooni nimega, keda isik esindas. Juba algselt suhtusin kirja skeptiliselt ning kuna niisama petturi lollitamiseks ei hakanud oma aega kulutama, siis pidasin targemaks kirjale mitte vastata. Mõni aeg hiljem tuli samalaadne kiri uuesti, kuid siis oli tegemist juba lotovõiduga. See kiri oli märgatavalt oskuslikumalt üles ehitatud. Stsenaarium oli küll sarnane, kuid e-kirja aadress ja organisatsiooni nimetus olid kirjapildis äärmiselt sarnased reaalselt loteriiga tegelevale organisatsioonile. Kuna ma ei olnud ostnud loteriipiletit, siis oli iseenesest mõistetav, et järelikult ei ole mul olnud võimalik ka midagi võita. Ka seekord otsustasin kirjale mitte vastata.
Teine juhtum oli käesoleva aasta juulis kui müüdi soodsa hinnaga autot. Väidetavalt oli tegemist autoga, mis asus Suurbritannias, kuid mis oli vasakpoolse rooliga. Legendi järgi oligi see peamiseks põhjuseks, miks nii hea auto väga odava hinna eest ära antakse, kuna Inglismaal ei ole vasakpoolse rooliga sõidukiga midagi peale hakata. Legendi järgi olevat inglane leidnud endale Eestist naise, kellele oli algselt auto ostetud. Mõne aja pärast kui tüli oli majja jõudnud võttis britt auto endaga Inglismaale kaasa ning otsustas seal maha müüa. Kena kaubaga käis kaasas väike konks, auto kättesaamiseks tuli maksta ettemaks, mis pidi katma auto transpordikulud Eestisse. Kui asi hakkas kahtlaseks muutuma, otsustasin tehingust taganeda, õnneks suutsin ahnust taltsutada ning säilitada külma pead ja kainet meelt.
Kolmas juhtum juhtus mõni nädal tagasi ning saaga kestab siiani. Ühel sombusel sügispäeval „prantsatas“ mu e-postkasti kiri, milles oli kirjas, et minu krediitkaardi pealt on tehtud tehing. Just mõnda aega tagasi kajastati meedias lugu kuidas telereporteri krediitkaardiga oli tehtud erinevaid tehinguid. Seetõttu pöörasin juhtunule rohkem tähelepanu. Helistasin panka ning lasin üle kontrollida, kas minu krediitkaartide pealt on tehtud tehinguid. Pangast vastati, et minu krediitkaardile ei ole lähiminevikus tehtud ühtegi päringut ning sellega ei ole ühtegi tehingut tehtud. Pangast arvati, et see kiri saadeti lihtsalt paanika tekitamiseks. Tollel hetkel tundus, et asi sai lahendatud ning muretsemiseks polnud enam põhjust. Rahulolu kaua kesta ei saanud, 5.detsembril saabus uus kiri, milles väideti, et minu krediitkaardiga tehtud tehing ebaõnnestus. Pole asjaga jõudnud veel tegeleda, kuid plaanis on lähiajal sellele rohkem tähelepanu pöörata ning jällegist panga töötajatele peavalu põhjustada.
Mitmeid aastaid tagasi sain e-kirja, milles väideti, et olen saanud suure päranduse. Ainuke halb tegur asja juures oli see, et pärandus asus teisel pool maailma otsas ning päranduse kättesaamiseks tuleb mul teha pangaülekanne. Tasu oli vaja maksta erinevate toimingute eest, mis pidi tehtama, et pärandus lõpuks minu nimele saaks vormistatud. Kiri ise tekitas juba kahtlusi, kuna seal leidus kirjavigu ning kui googeldada kirja saatja nime, siis tulemuseks kuvati petuskeemidega seotud kirjad. Samuti ei sarnanenud e-maili aadress organisatsiooni nimega, keda isik esindas. Juba algselt suhtusin kirja skeptiliselt ning kuna niisama petturi lollitamiseks ei hakanud oma aega kulutama, siis pidasin targemaks kirjale mitte vastata. Mõni aeg hiljem tuli samalaadne kiri uuesti, kuid siis oli tegemist juba lotovõiduga. See kiri oli märgatavalt oskuslikumalt üles ehitatud. Stsenaarium oli küll sarnane, kuid e-kirja aadress ja organisatsiooni nimetus olid kirjapildis äärmiselt sarnased reaalselt loteriiga tegelevale organisatsioonile. Kuna ma ei olnud ostnud loteriipiletit, siis oli iseenesest mõistetav, et järelikult ei ole mul olnud võimalik ka midagi võita. Ka seekord otsustasin kirjale mitte vastata.
Teine juhtum oli käesoleva aasta juulis kui müüdi soodsa hinnaga autot. Väidetavalt oli tegemist autoga, mis asus Suurbritannias, kuid mis oli vasakpoolse rooliga. Legendi järgi oligi see peamiseks põhjuseks, miks nii hea auto väga odava hinna eest ära antakse, kuna Inglismaal ei ole vasakpoolse rooliga sõidukiga midagi peale hakata. Legendi järgi olevat inglane leidnud endale Eestist naise, kellele oli algselt auto ostetud. Mõne aja pärast kui tüli oli majja jõudnud võttis britt auto endaga Inglismaale kaasa ning otsustas seal maha müüa. Kena kaubaga käis kaasas väike konks, auto kättesaamiseks tuli maksta ettemaks, mis pidi katma auto transpordikulud Eestisse. Kui asi hakkas kahtlaseks muutuma, otsustasin tehingust taganeda, õnneks suutsin ahnust taltsutada ning säilitada külma pead ja kainet meelt.
Kolmas juhtum juhtus mõni nädal tagasi ning saaga kestab siiani. Ühel sombusel sügispäeval „prantsatas“ mu e-postkasti kiri, milles oli kirjas, et minu krediitkaardi pealt on tehtud tehing. Just mõnda aega tagasi kajastati meedias lugu kuidas telereporteri krediitkaardiga oli tehtud erinevaid tehinguid. Seetõttu pöörasin juhtunule rohkem tähelepanu. Helistasin panka ning lasin üle kontrollida, kas minu krediitkaartide pealt on tehtud tehinguid. Pangast vastati, et minu krediitkaardile ei ole lähiminevikus tehtud ühtegi päringut ning sellega ei ole ühtegi tehingut tehtud. Pangast arvati, et see kiri saadeti lihtsalt paanika tekitamiseks. Tollel hetkel tundus, et asi sai lahendatud ning muretsemiseks polnud enam põhjust. Rahulolu kaua kesta ei saanud, 5.detsembril saabus uus kiri, milles väideti, et minu krediitkaardiga tehtud tehing ebaõnnestus. Pole asjaga jõudnud veel tegeleda, kuid plaanis on lähiajal sellele rohkem tähelepanu pöörata ning jällegist panga töötajatele peavalu põhjustada.
Sunday, December 4, 2011
Kogukondlik tarkvaraarendus
Vali kaks vaba tarkvara projekti ja võrdle neid ajaveebis arenduse vaatenurgast.
Valisin võrreldavateks vaba tarkvara projektideks Ruby on Rails (Ruby) ning Django (Python). Mõlemad raamistikud on oma omadustelt üsna sarnased. Nii Ruby on Rails kui ka Django on MVC arhitektuurimustustripõhised avatud lähtekoodiga veebiraamistikud. Samuti põhinevad mõlemad raamistikud DRY printsiibil, mis tähendab, et sarnase koodi kordamist tuleb vältida. Keelena kasutatakse scriptimiskeelt, mis on lihtsalt loetav ning kergesti õpitav.
Ruby on rails – raamistik, mis põhineb Ruby programmeerimiskeelel loodi juulis 2004 David Heinemeier Hanssoni poolt. Hetkel on viimane stabiilne versioon raamistikust 3.1.3, mis on saadaval alates 20. novembrist käesoleval aastal. Raamistik on ehitatud avatud lähtekoodiga keelele ning selle eriliseks omaduseks on äärmiselt hea ORM, mis lihtsustab tarkvara arendajal andmebaasiga seotud toimingute tegemisi. Negatiivseks tahuks võib pidada raamistiku juures nõudlust suure jõudluse järele. Tuntuimad raamistikul loodud veebilehtedeks on Twitter, Geni ja Basecamp. Raamistik on litsenseeritud vaba tarkvara litsentsiga MIT License.
Django (Python) – Esialgselt arendati raamistiku ainult enda jaoks eesmärgiga muuta dünaamiliste veebilehtede loomine võimalikult lihtsaks. Raamistik on loodud Adrian Holovaty ja Simon Willisoni poolt, esimene versioon jõudis avalikkuse ette 21. juulil aastal 2005. Raamistik on nimetatud jazz kitaarristi Django Reinhardt’i järgi. Hetkel on viimane stabiilne versioon 1.3.1, mis on saadaval alates 9. septembrist käesoleval aastal. Raamistiku positiivseks omaduseks on väga hea dokumentatsioon ning väga hea Google tugi. Litsenseeritud vaba tarkvara litsentsiga BSD License.
Valisin võrreldavateks vaba tarkvara projektideks Ruby on Rails (Ruby) ning Django (Python). Mõlemad raamistikud on oma omadustelt üsna sarnased. Nii Ruby on Rails kui ka Django on MVC arhitektuurimustustripõhised avatud lähtekoodiga veebiraamistikud. Samuti põhinevad mõlemad raamistikud DRY printsiibil, mis tähendab, et sarnase koodi kordamist tuleb vältida. Keelena kasutatakse scriptimiskeelt, mis on lihtsalt loetav ning kergesti õpitav.
Ruby on rails – raamistik, mis põhineb Ruby programmeerimiskeelel loodi juulis 2004 David Heinemeier Hanssoni poolt. Hetkel on viimane stabiilne versioon raamistikust 3.1.3, mis on saadaval alates 20. novembrist käesoleval aastal. Raamistik on ehitatud avatud lähtekoodiga keelele ning selle eriliseks omaduseks on äärmiselt hea ORM, mis lihtsustab tarkvara arendajal andmebaasiga seotud toimingute tegemisi. Negatiivseks tahuks võib pidada raamistiku juures nõudlust suure jõudluse järele. Tuntuimad raamistikul loodud veebilehtedeks on Twitter, Geni ja Basecamp. Raamistik on litsenseeritud vaba tarkvara litsentsiga MIT License.
Django (Python) – Esialgselt arendati raamistiku ainult enda jaoks eesmärgiga muuta dünaamiliste veebilehtede loomine võimalikult lihtsaks. Raamistik on loodud Adrian Holovaty ja Simon Willisoni poolt, esimene versioon jõudis avalikkuse ette 21. juulil aastal 2005. Raamistik on nimetatud jazz kitaarristi Django Reinhardt’i järgi. Hetkel on viimane stabiilne versioon 1.3.1, mis on saadaval alates 9. septembrist käesoleval aastal. Raamistiku positiivseks omaduseks on väga hea dokumentatsioon ning väga hea Google tugi. Litsenseeritud vaba tarkvara litsentsiga BSD License.
Sunday, November 27, 2011
Jagamiskultuur: motivatsioon, ärimudelid ja häkkerieetika
Loe läbi Raymondi Hacker-HOWTO ja kirjuta selle kohta hinnang.
Leian, et kirjatöö sobiks kõige paremini lugemiseks inimesele, kes ülekõige sooviks kunagi häkkeriks saada ning samuti inimesele, kelle alluvuses töötavad teised inimesed, seda just kirjatöö häkkerliku suhtumise peatüki neljandast aspektist vaadates.
Dokument annab üsnagi lakoonilise ülevaate häkkeri olemusest, häkkerlikust suhtumisest, vajalikest põhioskustest ning samuti ka staatuse tähtsusest häkkerikultuuris. Kirjatöö on väga oskuslikult kirjutatud, seetõttu on seda väga hea lugeda. Samas leian, et dokumendis oli liiga palju kirjutatud halvustava alatooniga Microsoft korporatsioonist. Samuti leidsin tekstist vastuolu, nimelt on dokumendis kirjutatud, et häkker peaks olema vaimselt väga distsiplineeritud ning kontrollima igat olukorda, soovitati isegi uurida mingisugust meditatsioonitehnikat. Samuti on jagamine, altruism ning tunnustus häkkeri eetikas äärmiselt tähtsal kohal. Korduma kippuvate küsimuste rubriigis kirjutab autor risti-vastu nendele põhimõtetele. Näited:
K: Kuidas ma saaksin teada kellegi teise parooli?
V: See on kräkkimine. Keri minema, idikas.
K: Kuidas ma saan muukida/lugeda kellegi teise e-postkasti?
V: See on kräkkimine. Hakka astuma, jobu.
K: Kuidas ma saan näpata endale IRC kanali operaatoriprivileegid?
V: See on kräkkimine. Lase jalga, kretiin.
Pigem peaks õige häkker nendele küsimustele vastama selliselt, et küsijal tekiks huvi pigem häkkimise kui kräkkimise vastu ning oma vastustega jagama tarkust teema kohta.
Üldiselt olen autoriga ühel meelel, leian samuti, et häkkeriks olemine nõuab meeletut pühendumust ning väga palju tööd.
Leian, et kirjatöö sobiks kõige paremini lugemiseks inimesele, kes ülekõige sooviks kunagi häkkeriks saada ning samuti inimesele, kelle alluvuses töötavad teised inimesed, seda just kirjatöö häkkerliku suhtumise peatüki neljandast aspektist vaadates.
Dokument annab üsnagi lakoonilise ülevaate häkkeri olemusest, häkkerlikust suhtumisest, vajalikest põhioskustest ning samuti ka staatuse tähtsusest häkkerikultuuris. Kirjatöö on väga oskuslikult kirjutatud, seetõttu on seda väga hea lugeda. Samas leian, et dokumendis oli liiga palju kirjutatud halvustava alatooniga Microsoft korporatsioonist. Samuti leidsin tekstist vastuolu, nimelt on dokumendis kirjutatud, et häkker peaks olema vaimselt väga distsiplineeritud ning kontrollima igat olukorda, soovitati isegi uurida mingisugust meditatsioonitehnikat. Samuti on jagamine, altruism ning tunnustus häkkeri eetikas äärmiselt tähtsal kohal. Korduma kippuvate küsimuste rubriigis kirjutab autor risti-vastu nendele põhimõtetele. Näited:
K: Kuidas ma saaksin teada kellegi teise parooli?
V: See on kräkkimine. Keri minema, idikas.
K: Kuidas ma saan muukida/lugeda kellegi teise e-postkasti?
V: See on kräkkimine. Hakka astuma, jobu.
K: Kuidas ma saan näpata endale IRC kanali operaatoriprivileegid?
V: See on kräkkimine. Lase jalga, kretiin.
Pigem peaks õige häkker nendele küsimustele vastama selliselt, et küsijal tekiks huvi pigem häkkimise kui kräkkimise vastu ning oma vastustega jagama tarkust teema kohta.
Üldiselt olen autoriga ühel meelel, leian samuti, et häkkeriks olemine nõuab meeletut pühendumust ning väga palju tööd.
Sunday, November 20, 2011
Vaba litsents
Kirjeldage üht vaba litsentsi lähemalt (kust pärit, kes seda kasutavad, mis on eripärad jne).
Apache License on loodud Apache Software Foundation (ASF) poolt, selle esimene versioon Apache License 1.0 loodi 1995 aastal samanimelise veebiserveri jaoks. Litsentsi versioon 1.1 võeti ASF-i poolt kasutusele 2000. aastal. Erinevus versiooni 1.0-ga seisnes selles, et litsentsi oli lisatud reklaami kohta käiv klausel. Täna kasutusel olev versioon on Apache License 2.0, mis loodi 2004. aastal. Uus versioon loodi eesmärgiga lihtsustada litsentsi kasutamist ka väljaspool ASF-i projekte ning parandada ühilduvust teiste vabade litsentsidega. Erinevalt oma eelkäijatest on Apache License 2.0 ühilduv GPL-ga alates versioonist 3.
Apache License-i peamiseks kasutajaks on ASF, kuid samuti leidub väga palju litsentsi kasutajaid väljaspool ASF-i. 2010. aasta novembri seisuga kasutas portaalis SourceForge.net litsentsi üle 6000 projekti. 2008. aasta mai kuu seisuga kasutas litsentsi ligi 25% Google Code projektidest.
Autor: Apache Software Foundation
Viimane versioon: 2.0 (jaanuar 2004)
Tüüp: Vaba tarkvara
DFSG ühilduv: Jah
GPL ühilduv: Jah (alates GPL versioonist 3)
Copyleft: Ei
Copyfree: Ei
Apache License on loodud Apache Software Foundation (ASF) poolt, selle esimene versioon Apache License 1.0 loodi 1995 aastal samanimelise veebiserveri jaoks. Litsentsi versioon 1.1 võeti ASF-i poolt kasutusele 2000. aastal. Erinevus versiooni 1.0-ga seisnes selles, et litsentsi oli lisatud reklaami kohta käiv klausel. Täna kasutusel olev versioon on Apache License 2.0, mis loodi 2004. aastal. Uus versioon loodi eesmärgiga lihtsustada litsentsi kasutamist ka väljaspool ASF-i projekte ning parandada ühilduvust teiste vabade litsentsidega. Erinevalt oma eelkäijatest on Apache License 2.0 ühilduv GPL-ga alates versioonist 3.
Apache License-i peamiseks kasutajaks on ASF, kuid samuti leidub väga palju litsentsi kasutajaid väljaspool ASF-i. 2010. aasta novembri seisuga kasutas portaalis SourceForge.net litsentsi üle 6000 projekti. 2008. aasta mai kuu seisuga kasutas litsentsi ligi 25% Google Code projektidest.
Autor: Apache Software Foundation
Viimane versioon: 2.0 (jaanuar 2004)
Tüüp: Vaba tarkvara
DFSG ühilduv: Jah
GPL ühilduv: Jah (alates GPL versioonist 3)
Copyleft: Ei
Copyfree: Ei
Sunday, November 13, 2011
Autorikaitse ja intellektuaalomand
Kirjutage ajaveebi omapoolne hinnang autorikaitse ja intellektuaalomandi temaatika hetkeseisule.
Olen sellist tüüpi arvuti kasutaja, kes kasutab tasulist tarkvara ainult siis kui see antakse tasuta, maksta ma tarkvara eest ei soovi.
Autorikaitse ja intellektuaalomandi temaatika kohta arvan, et see on vägagi keeruline. Oman seisukohta, et kuidagi seda tuleks reguleerida, aga kahjuks ongi selle juures kõige keerulisem leida moodus kuidas seda õiglaselt ja õigesti reguleerida. Selge on see, et väga radikaalsete meetoditega seda teha ei saa, USA on ilmekas näide kuidas seda reguleerida ei tohi.
Samas intellektuaalomandi ja autorikaitse puudumine võib kaasa tuua erinevaid probleeme. Näitena võiks tuua meile suhteliselt aktuaalse probleemi, milledeks on sooduspakkumiste portaalid, ajaloost võiks veel näiteid tuua sendioksjoni ja rate.ee sarnastest portaalidest. Kui sooduspakkumiste portaal Cherry.ee sai Eestis hoo sisse, siis tekkisid analoogseid veebikeskkondasi nagu seeni pärast vihma. See on siililegi selge, et Eestis ei ole nii palju rahvast ja ostujõulisi kliente, et kõik need kümned portaalid suudaks hästi ära toita ja panna metsikut kasumit tootma. Aasta möödudes on väga paljud keskkonnad oma „poe“ kinni pannud ning on juhuseid, kus portaali kliendid on jäänud ilma oma rahast. Sellistel puhkudel võiks tõesti mõelda, et autorikaitse ja intellektuaalne omand oleks jätnud interneti ilma paljust prahist ning petetud klientidele oleks raha samuti alles jäänud. Siinkohal tuleb kindlasti ära mainida, et autorikaitse ja intellektuaalomand oleks vaid üks võimalik viis kaitsta tarbijaid, loomulikult on selle jaoks olemas ka vastavad instantsid (tarbijakaitse) ja seadused (sõltub muidugi kaotatud summa suurusest, aga üldjuhul keskmine eestlane vastavatesse organitesse abi saamiseks ei pöördu).
Subscribe to:
Posts (Atom)